Eesti elu 1950-1960. aastatel
lapsi, vana aabitsajutt poisist, kes soovib lugeda ja palub isalt prille, saades selmel
aabitsa, asetatakse vene konteksti, asendades eesti nimed vene omadega. Klassi
parimad ja kõige ilusama käekirjaga õpilased on samuti vene nimedega. Uues
aabitsas ei kasutata enam originaalillustratsioone, vaid üleliidulisest pildipangast
võetuid. see tingib esitatava keskkonna täieliku muutuse: tegevus toimub linnas,
majad on kivist ja uusklassikalises stiilis, tänavatel sõidavad trollibussid jne.
1950. aastate teisel poolel hakatakse rõhutama polütehnilise hariduse tähtsust,
keskkoolides hakatakse tihendama sidet õppeainete ja praktilise töö vahel, 1958. a.
seatakse sisse tootmispraktika, mille kohaselt õpilased peavad põhikooli viimastes
klassides 1012 tundi nädalas töötama ettevõtetes. Seni 10-aastane keskkool
muudetakse 11-aastaseks, lisades kvalifikatsioonieksamiga lõppeva kutseõpetuse.
See suund lõpeb 1964. a.