PANGANDUS I (FINANTSTURUD JA –INSTITUTSIOONID)
gruppi kuuluvatele investeerimisfondidele ja elukindlustusseltsidele aga ei arvestatud ettevõtte
aktsionäride huve (aktsia hinna kasvuga). Aktsiaid omati vaid grupi sisese võrgustiku loomiseks,
mis pidi tekitama majandusliku ja finantsilise stabiilsuse ja tugeva grupi sisese kontrolli. Seega
ettevõtete poolt loodav rikkus kuulus laialijagamisele grupi liikmete vahel. Uusi projekte
finantseeriti süsteemi sisestest allikatest (panga laen, elukindlustusselts ostis ettevõtte aktsiate
uusemisiooni). Seega laenu anti sageli mitte majanduslikel, vaid strateegilistel eesmärkidel.
Elukindlustusseltsid said preemiaid jälle oma süsteemi töötajatelt jne. Süsteemis siseselt hoiti
oma töötajaid - palgad ja pensionid olid kõrged kontsernis pikaajalist karjääri teinud töötajatel.
Juhtimisotsuste langetamisel ettevõtetes olid olulised käibe kasv ja varade kasv, mitte niivõrd
efektiivsuse näitajad, mis oleks loonud rikkust aktsionäride jaoks.