Eesti lähiajalugu
surma, liikmete vahetus oli väga suur, tulemus see, et sõja lõppedes oli pea 75% liikmetest neid, kes olid
sõja ajal parteisse astunud - 1/3 oli ainult neid, kes olid vanad parteiliikmed, selline muutus oli Stalini jaoks
nõrkuse ilminguks, sest need liikmed, kes olid sõjaajal parteisse astunud oli oma hoiakutelt teistsugune
võrreldes varem terroriga hirmutatud endistest parteikaaslastest. Tegelikult kõneletakse just sõja lõpu ja
vahetult sõjajärgsest ajast kui uusdekabrismist - oli tekkinud uus dekabristide põlvkond. Dekabristid need
vene aadli esindajad, kes pärast vene sõjakäiku Euroopast tagasi tulles leidsid, et ka kodumaal peab
hakkama asju muutma, sest nad olid Euroopas midagi muud näinud. 1825. puhkes avalik vastuhakk
keisrivõimule nö dekabristide ülestõus - dets toimus see väljaastumine. Oluline see, et teatud kokkupuude
välismaaga muutis hoiakuid. Tekkis reziimivastasus. Sama oli tähendatav sõja lõpus ja sõjajärgses NSV
Liidus