Eesti kultuur 19.-20. sajandil
Palju hävis tules.
Ekspressionistlikud ehitised:
EV esimene riiklik ehitis oli Riigikogu hoone (1920-1922). Enne oli seal vangla, mis
1917 hävis. Olevat odavalt ehitatud. Arhitektid: H. Johanson, E. Habermann.
Tallinna linnavalitsuse hoone
Funktsionalism ehk moodne arhitektuur, mis lähtus praktilisusest:
Tallinna Kadrioru staadion
Munamäe vaatetorn (1939)
Eriti palju funktsionalistlikku oli elamute ehituses (Tähtvere)
Esindustraditsionalism (1930-ndate stiil)
Presidendi kantseleihoone (nn uusbarokkpalee) Kadriorus 1938.
Tartu turuhoone
Eesti keeleuuendus
Keelt, ka teaduskeelt, arendati.
Kõvasti tööd tegi Johannes Aavik (1880-1973), kes tõi keelde umbes 1000 uut sõna,
laene soome keelest, murdesõnu jne. Idee oli muuta keel väljendusrikkamaks, lasi
rahval endale soovitusi tuua, makstes iga eest viis krooni. Olevat olnud korrektne
mees hea huumoriga.
Johannes Voldemar Veski oli keelekorraldusliikumise üks eestvedajatest. Tõi
annaabi.ee 
