Soome-ugri rahvakultuur
Riiklik toetus Saamimaa koloniseerimisele
16.-17. sajand tõi kaasa suuri muudatusi saamide suhetes riigiesindajatega. Selleks ajaks moodustunud suurriigid, mis
olid Saamimaa omavahel ära jaganud, hakkasid organiseeritud uusasustuse toel saamide maid omastama. Seni olid
talupojad põhja poole ümber asunud juhuslikult. Ümberasumiseks andsid talupoegadele tõuke sagedased näljahädad
ning feodaalse rõhumise suurenemine lõunapoolsetel aladel. Kuid lisaks juhuslikule sisserändele hakati uusasustust
toetama riikliku poliitika abil, kuna tugevnedes hakkasid suurriigid üha enam tähelepanu pöörama oma piirialadele
hõlvamisele.
Näiteks oli 17. sajandi Rootsi kuningriigis eesmärgiks seatud vähemusrahvuste täielik assimileerimine. Ideaalriigis
pidi olema üks religioon, üks seadus ja üht keelt kõnelev rahvas. Ideaalseks kodanikuks peeti paikset talupoega, kes
maksis korrapäraselt makse ja oli täiesti kohanduv. Ümberrahvustamine pidi lihtsustama valitsemist ja võimaldama
annaabi.ee 
