Soome-ugri rahvakultuur
sisemaa vahel. Tundrusaamideks nimetati rändava eluviisiga põhjapõdrakasvatajaid, kelle rännuteed võisid olla sadu
kilomeetreid pikad, ulatudes tundrualadelt Põhja-Jäämere rannikule. Jõesaamid asustasid suurte jõgede kaldaid,
elatusid varem põhiliselt kalapüügist ning loobusid esimestena rändeluviisist, asudes paikselt elama ning muutudes
talupidajateks, võttes uusasukatelt üle maaharimise ja piimakarjakasvatuse. Talupidajateks on nimetatud ka teistesse
rühmadesse kuuluvaid saame, kes loobusid täis- või poolrändlevast eluviisist ja kelle omanduses oli maa ja
majapidamine. Üleminekut paiksele eluviisile mõjutas oluliselt riigi ja kiriku üha suurenev aktiivsus põhjaaladel.
Varasemal ajalooperioodil tagas väikesearvulise elanikkonna toimetuleku liikumine laialdasel maa-alal, mis võimaldas