Kirjanduse ajastud
sajandil loodud teoseid,
mis olid nii ladina keelsed, kui ka erinevates rahvakeeltes ning
murrangutes.
Keeltes ei olnud ühiseid norme ning seetõttu oli sõnadel mitmeid
variante ning kasutati palju erinevaid murrakuid. Kuna Ristiusu levik oli
põhjustanud Euroopa ühtsema kultuuri kujunemise siis toodi ka
kirjanduses välja traditsioonide olulisust ning edasikandmist.
Kirjasõna roll ei olnud väga suur, sest lugeda ja kirjutada oskasid
keskajal vaid vähesed.
3) Uusajakirjandus jaotatakse üldiselt neljaks: renessansikirjandus
(15.-16. sajand), barokk- ja klassitsistlik kirjandus (17. sajand),
valgustuskirjandus (18.sajand) ning eraldi veel 19. ja 20. sajand.
Renessanss ehk taassünd oli vaimuliikumine, mis tõi endaga kaasa
suure huvi antiikkultuuri vastu ning asuti uurima kirjanduslikke
pärandeid ning piiblitekste, et need uuemal kujul ümber tõlgendada.
Euroopa kirjandus mitmekesistus oluliselt.
17