Muusikaajaloo kokkuvõte renessanssajast
Tähtsama missatsükli lõi Guillame de Machaut.
II Motetist sai kirikliku teose asemel kõige esinduslikumaks teoseks. Loodud on ka
pidumotette (kuningate kroonimine jne).
III Kirikumuusika ning moteti kõrvale ilmus ka mitmehäälne ilmalik laul. Peamised
lauluvormid olid luulevormidest tuletaud.
Teoreetikud/muusikud/niisama tegelased
Eelkäijad John Dunstable- jõudis heakõlalise stiilini. Korrastas rangelt kooskõla. Aluseks
peamiselt tertsi-ning sektsiintervallid. Sai aluseks kogu uusagsele kompositsioonitehnikale.
Johannes Ciconia.
Madalmaade I põlvkond-
Guillaume Dufay- missatsüklid, missaosad, motetid, hümnid, sansoonid (pr.) Kunsti aluseks
ars nova tehnika komplitseeritud rütmika
Gilles Binchois- Kirjutas üksikuid missasid, motette + prantsuskeelsed ilmalikud laulud.
Muusikas domineerivad prantsusekeelsed teosed.
Madalmaade II põlvkond-
Kaanoni kasutuselevõtt- polüfoonilise teose hääled tulenevad teineteisest. Võib kirjeldada
kui sama meloodia algust hiljem.
annaabi.ee 
