Kihnu rahvariided
Mustrites ja tikanditeks oli peamiseks värviks punane, mida Kihnu inimesed
on pidanud nooruse ja lusti värviks.
Kuni 19. sajandi lõpuni kandsid igapäevaselt abielunaised tanu ning selle peal kanti rätikut.
20. sajandil enam tanu igapäevaselt ei kasutata, vaid ainult pidulikemal üritustel. Igapäevaselt
kantakse rätikut.
Kihnu mees
Kuni 1880. aastateni kandsid mehed Kihnus valgest linasest või takusest riidest särki ja
poolpikki valgeid või pikki halle pükse, mida kutsuti uusadeks. Ülerõivad olid valged või
helehallid. Hiljem on kasutusele tulnud ka varrastel kootud ülepea tõmmatavad kampsunid,
mida kutsutakse troiks.
Särk, nii nagu naistelgi on õmmeldud labasest linasest riidest. Särk kinnitati rinnalt
viltssõlega ning varrukavärvlid sõltustega.
Püksid on õmmeldud takusest koeripstehnikas riidest ning on värvli juures kurrutatud. Kinnis
asub keskelt veidi paremal. Paremal küljel asetseb püsttasku. Pükste säärte otste palistusel on
annaabi.ee 
