Eestlaste vanad jõulukombed
Tähistada tohiks vaid uue aasta vastuvõttu – 1. jaanuari ja sedagi vaid nääride nime all.
Koolides ja teistes asutustes ei tohtinud nääripuud korraldada enne jõulupühade möödumist,
küll võis seda teha veel pärast kolmekuningapäeva. Näärivana osatähtsus suurenes. Tema
tavakohane rõivas oli punane valge äärisega mantel ja rummumüts. Lastepidudel tegutsesid
päkapikkudeks ja loomadeks maskeeritud tegelased. Nii levisid uusaastakarnevali elemendid.
Vanadest tavanditest tuli üle näärisoku tegemise komme. Erinevalt vanadest traditsioonidest ei
olnud soku kostitamine enam oluline. Jõule lubati pühitseda jälle 1980. aastatel, kui
ideoloogiline surutis taandus.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on esimene ja teine jõulupüha (25. ja 26. detsember)
riigipühad ja puhkepäevad, alates 2005. aastast ka jõululaupäev. Jõulukombestikku mõjutab
järjest rohkem rahvusvaheline traditsioon
annaabi.ee 
