Eesti kunst keskajast klassitsimini
E.-s. Tartu osatähtsus jäi nüüd
tagasihoidlikumaks. Kirikud olid kas ümberehitatud või varemeis. Maakirikute arengus juhtivat
positsiooni ei saavutatud. Tartu märkimisväärseks saavutuseks on toomkiriku juures tehtud
ümberehitused. Pikihoone lõunaküljele lisandus uus, arvult 5-s lööv, mis ehitati kabellöövina
tugipiilarite vahele; vastu pikihoone külgseinu ehitati uusi kabeleid, väike romaanipärane koor
asendati suure 3-löövilise kooriga ja kiriku lääneseina ette ehitati uus2 torniga peafassaad.
Ümberehitatud toomkirik kujunes Eesti kõige pikemaks ja pindalalt suurimaks sakraalhooneks.
Kõrged laiad aknad paiskasid kooriruumi valgust ja muutsid ta poolhämara pikihoone kõrval
pidulikult kirkaks. Tehti ka uus koor eesti hilisgootika suurejooneline ehitis.
Lõuna-Eestis muutus sel perioodil domineerivaks omapärane kirikutüüp, mis oli territoriaalselt
seotud Tartu piiskopkonnaga ega ulatunud selles kaugemale. Ordule kuulunud aladel ei ole selles
annaabi.ee 
