KESKKONNAPSÜHHOLOOGIA
võimaldavad meil välja selgitada tegusid ja käitumist
Põhiriteeriumiteks on korratavaus ja avalik verifitseeritavus, selleks et näidata, et asi on tõene, peab
seda näitama ka keegi teine ja sõltumatu uurija
Positivism eeldab vaatlejate sõltumatust e mingit nähtust tuleb uurida nii et see ei oleks mõjutatud
konkreetse uurija ideosünkraasiatest
Eesmärk on seletamine mingite nähtuste arengu ja algpõhjuste välaselgitamine, miks midagi
juhtub. Seetõttu viib ta mingite uurmismeetoditenei, mis muutuvad tööriistadeks
Fenomeneoloogia
Radikaalselt empiiriline, tugineb igat sorti andmetele olgu need siis seesmised või välimised,
rõhuasetus sellel, et me avastame asjad nende eneste kõnelemisest, millest nad koosenevad ja kuidas
nad toimivad
Holistlik e terviklik lähenemine üritab säilitada ainulaadsust selle käigus
Kvalitatiivne interpreteeriv ja kirjeldav lähenemine- rõhk sellel, mis ja kuidas, mitte miks
Kahtleb põhjuslikkuses, kas see üldse on võimalik?