Vene rahvusköök
keelas isegi kalasöömise. Paastu lõppedes saabusid pidupäevad ehk lihasöömisaeg
ehk lihavõtted.
Vaatamata paljudele ühistele joontele on vene köögis selgesti tuntavad piirkondlikud
erinevused. See on seletatav eelkõige looduslike tingimuste ja sellest tulenevate
loomsete ja taimsete toitude erinevusega. Regionaalsed erinevused formeerusid ka
naaberrahvaste mõjul. Seepärast erinevad novgorodlase, moskvalaste, siberlaste,
uurlaste, ning valgemere äärsete rahvaste köögid oluliselt üksteisest. Paljud road mis
olid hästi tuntud ja igapäevaselt ühes paigas osutusid praktiliselt tundmatuks teises
piirkonnas.
20 saj tormilised sündmused, mis tõid kaasa nii elanikonna migratsiooni kui ka
massilisise informatsioonivahendite arengu ühtlustasid suurel määral paikkondlike
erinevusi, kuid samas rikastasid oluliselt üldrahvalikku vene kööki.