Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
9. Foneetiline transkriptsioon.
Olulisimaks abivahendiks keelte häälikuressursside selgitamisel on foneetiline transkripstioon,
kõne häälikute ja teiste tähtsate tunnuste märkimine. Transkripstioon on oluline, et eri keeli saaks
foneetiliselt kirja panna ühesugusel ja arusaadaval viisil.
See on eriti kasulik kolmel juhul:
-kui uuritakse mingi keele v murde häälduse üksikasju v erijooni;
-kui keelt ei ole varem uuritudja püütakse selgitada selle häälikulist ehitust;
-kui keele õpetamisel on vaja näidata sõna häältust.
IPA - Rahvusvahelise Foneetikaühingu tähestik, mille esimesed versioonid loodi juba 19.saj.
Germinaadid - silbipiiriga poolitatud topelthäälikud
Kasutusel on ligikaudne transkriptsioon (väikestele erinevustele ei pöörata tähelepanu) ja täpne
transkriptsioon (kasutatakse rohkesti lisamärke e diakriitilisi märke).
annaabi.ee 
