Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
" (ibid)
Samas on täheldatav ka tõik, millele juhib tähelepanu Widengren:
,,Ülijumala kujutamine kahesoolisena tahab väljendada veendumust, et ülijumal ühendab endas
kõik vastuolud ning seisab neist kõrgemal." (WIDENGREN 1998:31)
Kokkuvõttes võib tõdeda, et tavaliselt on ülijumalasse uskumise puhul tegemist usuga
taevajumalasse, mis võib omandada järgmised vormid:
1. Taevajumal on saatusevägi, niihästi hea kui kuri ning täiesti uuritamatu ja
ettearvestamatu. Samuti on ta isand elu ja surma, haiguse ja tervise üle.
2. Taevajumal võib jaotuda kaheks aspektiks, mis rohkem või vähem hüpostaseeritult
vastanduvad üksteisele ja mida puhtmüütiliselt peetakse tema poegadeks.
3. Osadel hõimudel samastub ülijumal niihästi taeva kui ka päikese või kuuga.
Atmosfäärinähtuste nagu päikese ja vihma valitsejana on tal suur roll viljakuse üle.
4. Ülijumalat kujutatakse sageli kahesoolise olendina
annaabi.ee 
