EESTI JÕED
Teine arengujärk algas klindi tõusuga merest ja jätkub tänini.
Selles järgus on olnud intensiivne uuristus ja sügavate (kuni 35 m) orgude teke. Ida-Eesti
kõrgem klint kerkis varem kui Lääne-Eesti rannik, kuigi lääne pool oli maatõus kiirem. Ida
pool kerkis maa Balti jääpaisjärve, lääneosas peamiselt Antsülusjärve taandumise ajal. Kõige
varem hakkasid klinti uuristama Selja jõgi, Valgejõgi jt idapoolsed jõed.
Läänepoolsed Pirita jaJägala jõgi uuristusid Antsülusjärve, veelgi läänepoolsemad
jõed Litoriina- ja Limneamere taandumisel. Seega toimus Põhja- ja Lääne-Eesti jõgede areng
koos mere taandumisega, mistõttu nende pikkus pidevalt suurenes (vaata joonis). Eriti
ilmekalt nähtub see tasase pinnamoega Kasari ja Pärnu jõgikonnas. Põhja-Eestis on klint
koos jugadega jaganud jõed kaheks erinevalt arenevaks osaks. Eraldusjoone on tekitanud
klindijärsaku ülemist osa moodustavad, uuristusele vastupidavad karbonaased kivimid.