Kaheksakanna kui populaarse ornamendi tähendus Eestis läbi aegade
Uurimistöö
teises osas keskendun kaheksakanna kasutamisele ja tähendusele minevikus ja tänapäeval.
Info sellest, mida tähendas rahvakunst inimeste jaoks vanasti, kogusin põhiliselt rahvakunsti
teadlaste väljaantud teostest, näiteks Ants Viirese «Kultuur ja traditsioon», aga ka
käsitöömeistrite raamatutest, näiteks Rosaali Karjami «Elumõnu». Tänapäeva tähenduste
teada saamiseks viisin läbi küsitluse Connect Interneti uuringuteenuse abil. Küsitlusele
vastamiseks oli aega 3.aprillist 9.aprillini ning ma sain 127 vastust inimestelt vanuses 13-43,
vastajate keskmiseks vanuseks tuli 20 aastat. Vastanutest 74 olid naised ning 53 mehed.
Uurmistöös esitan tulemused lihtsuse mõttes täisarvudena. Küsitluse tulemused on lisatud ka
uurimusse (vt. Lisa 1). Lisaks kasutan ajakirjanduses ilmunud artikleid ning ka ühte meili teel
läbi viidud intervjuud tekstiilikunstnik Ehalill Hallistega. Viimati mainitud intervjuu on
annaabi.ee 
