Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
levinud puukütte kasutamine (69%) ning paljudes korterites kasutatakse elektrikütet
lisaküttena kas elektriradiaatorite või põrandkütte näol. Otsene elektriküte ilma lisakütteta
oli kasutusel vaid ühes korteris, 10% korteritest kasutatakse elektrikütet, kus ahjuküte oli
kasutusel lisaküttena. Uuringus osalenud korteritest ühes oli kasutusel õhksoojuspump.
Gaasiküte on 14% korteritest ning vaid ühes uuringuobjektiks olnud korteris on kaugküte.
Gaasikütte puhul on kasutusel kahe-toru soojuse jaotussüsteem, kaugküttega korteri
puhul oli tegemist ühe-toru süsteemiga.
Tehnilise poole pealt esines probleeme:
soojuse jaotus süsteemide soojuskadudega;
soojusallikate küttevõimsuse reguleerimise võimalusega;
ahjude efektiivsusega.
Küttetorustike ja sooja tarbevee torude jaoks vastavalt EN 12828 isolatsiooniklassile 4 ja
annaabi.ee 
