Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? Teaduseetika on filosoofia haru, mille uurimisvaldkond on väga lai. See hõlmab kõike, mis on seotud teaduse tegemisega üldiselt. Ebaeetiliseks teadmiseks peetakse teadmist, milleni jõudmise käigus on rikutud seadust ja/või inimõigusi, Nürnbergi koodeksit, kultuuri üldiseid norme ja tõekspidamisi. Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? See on suhteline. See sõltub ühiskonnast, kus selle teadmiseni on jõutud, saadud ja kasutatakse, sest inimeste väärtushinnangud on kultuuriti ja religiooniti erinevad. Lisaks sõltub sellest, kas teadmisega päästetakse inimelusid ning muudetakse inimeste elu täisväärtuslikumaks või hoopis vastupidi. Kõige olulisem ning tähtsam on, aga see milline on see ebaeetiline tee, mida kasutati - kui raske see rikkumine oli. Kui teadmiseni jõudmiseks rikuti reeglit, mis ei seadnud katses osalejat ohtu ega rikkunud seadust ja ...
AS Emor on seda teinud ning tulemused on siis alljärgnevalt näha: Otsus kas reklaame eeltestida või mitte sõltub iga reklaamilooja ja turundaja riskijulgusest või vastupidi, soovist teha põhjendatud valikuid. Siinkohal mõned mõtted juhuks, kui otsustatakse reklaame testida ja soovitakse saada kasulikku tulemust.Testimismeetodi valikul arvesta, et lisaks laiemalt tuntud kvalitatiivsetele uuringumeetoditele (rühmavestlus, personaalne süvaintervjuu), mis avavad hästi põhjuslikke seoseid, on rida erinevaid kvantitatiivseid uuringumeetodeid. Suurem küsitletute arv (200 ja enam) võimaldab tulemusi suurema usaldusväärsusega laiendada vaatlusalusele sihtrühmale ja võrrelda erinevusi sihtrühmade vahel (mehed-naised, noored-vanad). Kvantitatiivne reklaamitest võib toimuda personaalintervjuuna vastaja kodus või testimiskeskuses. Reklaame võib testida võrdlevana või ühekaupa (nn monaadtest)
annaabi.ee 
