piirkonna anatoomiast ja võimalikest haiguslikest muutustest. (Regionaalhaigla infoleht) 10 Magnetresonantstomograaf (MRT) MRT on diagnostiline aparaat, mis ei kasuta ioniseerivat ehk röntgenikiirgust. MRT-uuringul saadakse inimkehast kujutis tugeva magnetvälja abil. Uuring on valutu, ei nõua patsiendilt erilist ettevalmistust ning võimaldab hinnata organite ja liigeste anatoomiat. Uuringu ajal peate lamama uuringulaual. Radioloogiatehnik aitab Teid lauale ja seejärel liigutab uuringulaua MRT-seadme keskele. Masina sisemuses on tunnel, mis on valgustatud ja mõlemast otsast avatud. Uuringu ajal tehakse palju üksikmõõtmisi, millega kaasnevad kloppivad ja prõmmivad helid. Need kestavad alates mõnest sekundist kuni 12 minutini. Paljud haigused on MRT-uuringul näha ainult pärast kontrastaine süstimist veeni. Kui Teie
Peale suure röntgenkontrastsusega baariumsulfaadi suspensiooni joomist muutuvad söögitoru, magu ja kaksteistsõrmiksool “nähtavaks”, nende kuju, asetsust, liikumist ja sisepinna reljeefi on hõlbus jälgida. Läbivalgustustega saadavad kiirgusdoosid on mitmeid kordi suuremad röntgeniülesvõtetega saadavatest doosidest. Kompuutertomograafia (CT) on kõige keerukam röntgenikiirgust kasutav uuringumeetod. Uuritav lamab kitsal, läbi aparaadi keskosas asuva ümara ava liikuval uuringulaual. Aparaadi keskosa sees asuvad pöörlevad detektorid ja röntgenitoru. Uuringu ajal läbib röntgenitorus tekitatud kitsas kiirgusvihk järjest õhukesi ristlõikeid uuritavas piirkonnas. Osa kiirgusest neeldub, osa jõuab võimsa arvutiga ühendatud detektoriteni. Arvuti rekonstrueerib detektoritelt saadud informatsiooni põhjal uuritud kihtide kujutised, neid saab seejärel uurida monitoriekraanil või trükkida filmile. Salvestatud kihtide põhjal saab rekonstrueerida 3D kujutisi.
annaabi.ee 
