Lühiülevaade Wiedemannist
Seejärel töötas ta eesti keele kallal. Elades Peterburis, käis ta 1861-1868 uurimisretkedel
Eestis ning andis 1869 välja eesti-saksa sõnaraamatu. Kui see oli ilmunud, asus ta eesti
keele grammatikat koostama. Selle jaoks oli ta materjali kogunud koos sõnaraamatu
ainestiku kogumisega. (Ariste 1973:58) Grammatik der Ehstnischen Sprache ilmus
1875 ning selle alguses on omakorda esimene eesti keele uurimise ajalugu käsitlev
ülevaade. Kolmas eesti keele alane uurimusteos ilmus 1976. Aus dem inneren und
äusseren Leben der Ehsten sisaldab ülevaadet eesti rahvaloomingust: seal on vanasõnu,
võrdlusi, needusi, hüüdnimesid; perekonnaelu tutvustust: pulmade jt pidustuste
kombestiku kirjeldused ning sellal lauldavad laulud, igapäevaelu tutvustust jm.
Wiedemann oli ka eesti kirjakeele kohendaja. Ta on revideerinud piiblitõlget ja Jakob
Hurdaga fikseerinud eestikeelset kohtualast sõnavara.