Valgustusajastu
Prantsuse looduseteadlane Georges Leapold von Cuvier seletas nende olemasolu
kauges minevikus toimunud katastroofidega, mille tagajärjel olevat ilmunud uued
täiuslikumad liigid. Cuvieri kaasmaalane Jean Baptiste de Lamarck avaldas 1809 aastal
tekkinud muudatused pärandatakse järglastele ja nii toimubki areng.
Uue teooria liikide tekke kohta esitas inglise loodusteadlane Charles Darwin. Viis
aastat väldanud uurimusreisil kogus geoloogiaalaseid vaatlusi. Darwin väitis, et arengu
aluseks on looduslik valik: ellu jäävad tugevamad ja need, kes kohanevad muutuvate
elutingimustega. Darwini teooria andis seletuse ka kaelkirjaku täpilisusele: ellu jäid ja järglasi
andsid need loomad, kes sulasid ümbritseva loodusega ühte, teised langesid lihtsalt lõvide
saagiks. 1871. aastal avaldas Darwin teose ,, Inimese põlvnemine". Selles väitis ta, et inimene