RASSISM JA VÕÕRAVIHA
saj.)
hakkasid mõned teadlased jagama inimesi „rassideks“, väites, et rassidel on erinevad
bioloogilised omadused ja tunnused. Tänapäeval leitakse, et rass on sisutu mõiste, millega ei
saa kirjeldada bioloogilisi või psühholoogilisi erinevusi inimeste vahel. „Rass“ ei ole
bioloogiline tunnus. Mõte, et inimesed on “rasside” kaupa bioloogiliselt erinevad, hakkas
koost lagunema juba 1960ndatel (nt. ameerika antropoloog Frank Livingstone´i tööd) ning
inimgenoomi uurimused1 on näidanud, et inimestevahelised geneetilised erinevused on
väikesed ning need ei anna alust inimeste kategoriseerimiseks rassideks.
“Rass” on sotsiaalne konstruktsioon, mida kasutatakse veel ka tänapäeval (nt. sageli
kasutatakse seda poliitilises võimuvõitluses) ning mis mõjutab inimestevahelist suhtlust.
Rasside idee on tekkinud kahe peamise teguri mõjul, milleks on Euroopa koloniaalvallutused
ja valgustusaja mõttemudelid.
annaabi.ee 
