Tooma Katsebaas
Eriline rõhk oli pandud
kultuurrohumaade sooniitudele rajamise küsimustele. Tuli uurida madalsoode
kuivendus- ja kasutusmeetodeid. Kool sobiski suurepäraselt seltsi tegevust toetama.
Nõukogude ajal kool enam tööd ei jätkanud, kuid just olemasolevate hoonete ja
maade baasil tekkis kollektiviseerimise ajal 1949. aastal Tooma Katsebaas.
Tooma Katsebaasis jätkus soode kultiveerimine koos loomakasvatuse ja
põllumajandussaaduste tootmisega. Loodi teadlastele head uurimistingimused ja
tõestati uuringute põhjal, et soos võib kasvatada peaaegu kõiki rohumaakultuure ning
ka põllukultuure. Kuna soos on teatavasti suured temperatuuri kõikumsed (-8 kuni 48
kraadi), siis tekkis vajadus temperatuuride vaatlusandmete järele. Nii loodi 1950.
aastal Toomale ka esimene Eesti Vabariigi Soohüdrometeoroloogiajaam, mille
vaatlusandmete tulemusi kasutati kuivendusvõrkude ja kultuurrohumaade rajamisel.
Heintaimed taluvad temperatuurikõikumisi hästi
annaabi.ee 
