Õiguse üldteooria
ja kehtimise alusest ning normatiivsete väljenduste olemusest.
2. Teooria õiguslikust praktikast. Siia kuulub see, kuidas norme rakendatakse (kohtute töö,
haldusorganite tegevus). Seda nimetatakse ka õigusliku otsustuse teooriaks, mis võib
kirjeldada otsuste tegemise praktikat, sündimisprotsessi või vastata küsimusele, miks otsus oli
just selline või vaadelda otsuse põhjendamist (viimasel ajal keskendutakse just viimase
uurimisele).
3. Teooria õiguse uurimisest ehk uurimisteooria, mis võib olla kas õiguse sotsioloogia,
õigusajaloo, võrdleva õigusteaduse või õigusdogmaatika teooria. Objektiks on alati
õigusteadus ise.
Kõik need teoreetilised lähenemisviisid tähendavad tegelemist õigusteooriaga, mis omalt
poolt on osa õigusfilosoofiast ja – kõrgemal tasemel – osa üldfilosoofiast.
Aarnio räägib kokkuvõtteks veel nii:
1. Õigussotsioloogia uurimisobjekt on õiguselu seaduspärasused, meetod kogemuslik.
2
annaabi.ee 
