milles oma osa on mänginud ka Eesti arvutiteadlased. Idee luua kirurgi robot-assistent tärkas Tokyo Denki ülikoolis 2003. aastal. Nimelt käivitati seal Jaapani 21. sajandi tippkeskuste riiklikku programmi silmas pidades professor Katsuhisa Furuta juhtimisel inimesele kohanduva mehhatroonika tippkeskus HAM (Human Adaptive Mechatronics). Lisaks tehnikateadlastele haarati tippkeskuse projektidesse arste, geenitehnolooge, matemaatikuid ja teiste erialade inimesi. Uurimistemaatika tulenes ühest küljest tippkeskuse teadlaste senisest kompetentsist, teisest küljest pöörati suurt tähelepanu Jaapani ühiskonna vajadustele. Et robot reageeriks võimalikult õigesti mitmesugustes olukordades, nõuab see väga suure arvu liigutuste ja liigutuste kombinatsioonide tuvastust. Kasutab ju kirurg eri operatsioonide korral erinevaid võtteid ja isegi samas olukorras käitub ta iga kord pisut isemoodi, rääkimata erinevustest kahe või enama inimese käitumises
vaid üks robot, nimelt kõnnirobot Lokomat. Robot- assistent Penelope Idee luua kirurgi robot-assistent tärkas Tokyo Denki ülikoolis 2003. aastal. Nimelt käivitati seal Jaapani 21. sajandi tippkeskuste riiklikku programmi silmas pidades professor Katsuhisa Furuta juhtimisel inimesele kohanduva mehhatroonika tippkeskus HAM (Human Adaptive Mechatronics). Lisaks tehnikateadlastele haarati tippkeskuse projektidesse arste, geenitehnolooge, matemaatikuid ja teiste erialade inimesi. Uurimistemaatika tulenes ühest küljest tippkeskuse teadlaste senisest kompetentsist, teisest küljest pöörati suurt tähelepanu Jaapani ühiskonna vajadustele. Nii nagu Euroopas ja USAs, vananevad inimesed ka Jaapanis. Sellega kaasneb paratamatult suurem vajadus meditsiinilise personali järele polikliinikutes ja haiglates. Näiteks annab tööjõunappus ennast tunda operatsioonisaalides, kus kirurgil tuleb sageli täita rolle, mis ei vasta tema kvalifikatsioonile
teine pool rakendusteadus. Piiri tõmbamine baas- ja rakendusteaduse vahele on siiski tinglik ja mõnikord meelevaldne, ennekõike rahastamisallikatest tulenev. Kui siht- ja grantfinantseerimine on seotud ennekõike baasteadustega, siis rakenduslikku uurimistööd rahastavad erinevad fondid ja sihtasutused, nt Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Maaelu Edendamise Sihtasutus, ettevõtted ja organisatsioonid. Eesti metsateadlaste uurimistemaatika on lai, kuid teadlasrühmade suurus väike. Sageli tegeleb ühe uurimisteema või isegi valdkonnaga ainult üks või kaks teadlast, kes lisaks uurimistööle õpetavad üliõpilasi. Uurimistööd tehakse järgmistel teemadel: - metsaökoloogia; - metsapatoloogia; - metsade looduslikud ja antropogeensed häiringud; - metsaentomoloogia; - metsapuude ökofüsioloogia; - metsakasvatus; - kiirekasvuliste puuliikide kasvatamine põllumaadel;
annaabi.ee 
