html 3 KOKKUVÕTE Minu uurimustöö teemaks on Tõravere Observatoorium. Töö eesmärk oli tutvuda Tõravere Observatooriumi ajalooga läbi väga pika ajaperioodi. Töö jaguneb kolmeks suureks peatükiks ja mitmeks alapeatükiks. Esimeses peatükis räägin Tõravere Observatooriumi rajamisest, algusaastatest, esimestest teleskoopidest ja teadlastest, kes observatooriumi rajamisega tegelesid. Teises peatükis räägin uurimissuundadest ja töötajatest, kes olid algusaastatel ja kes on ka praegu Tõravere Observatooriumis. Kolmandas peatükis räägin 1,5 meetrisest teleskoobist ning võrdlen teda maailma suuremate teleskoopidega. Uurimustöö andis mulle väga palju uusi ja huvitavaid teadmisi ning fakte Tõravere Observatooriumi kohta. Tänan väga oma juhendajat õpetaja Tiiu Rätsepat. Minu uurimustöö on täitnud oma eesmärgi. Koostaja: Juhendaja: 3
nimetame keeleks, pole seda mitte, kui seda ei tunnista omaks ega valda meie kaaslased. Kuigi keelemuutusi algatavad üksikisikud, osaleb nende muutuste väljatöötamises siiski kogu ühiskond. Hymes: suhtluspädevus on abstraktsete keelereeglite kogum ja võime kasutada neid vastavusi sotsiaalselt ja kultuuriliselt korrektselt. 7. NIMETA SOTSIOLINGVISTIKA JAGUNEMISVÕIMALUSI, LÄHTUDES UURIMISSUUNDADEST. KIRJELDA IGAT SUUNDA Universaalide otsijad (keelte ühisosa) ja varieerumise otsijad (keelte erinevused). Mikrosotsiolingvistika lähtub keelest, uurib, kuidas sotsiaalne kultuur mõjutab keelekasutust. Makrosotsiolingvistika lähtub ühiskonnast, uurib, mida ühiskond keelega teeb, miks keelt vahetatakse jne. Mikrosuunaga tegelevad ainult keeleteadlased, makrosuunaga lisaks psühholoogid, sotsioloogid jt.
annaabi.ee 
