järgivad oma esiisade tuhandete aastate vanuseid tavu. 1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjarannikul ning viisid koju tagasi teate, et maa on kasutu ja elamiskõlbmatu, kuna Austraalia läänerannik on kaetud peamiselt suurte kõrbetega ja põhjaranniku kuum ja niiske kliima oli nende jaoks talumatu. Esimene inglane, kes Austraaliasse jõudis, oli William Dampier, kuid James Cooki uurimisretked lõunarannikule 1770. aastal olid tunduvalt suurema tähtsusega. Cook leidis seal mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Teda hämmastasid suured kummipuud ja rohtpuud, mille õied meelitasid ligi tillukesi nektarist toituvaid papagoisid, ja erivärviliste õitega põõsad. Oma maabumiskoha nimetas ta sealse rikkaliku taimestiku järgi Botany Bayks. Varsti pärast seda, 1788. aastal, saabusid Botany Baysse 700 sunnitööle mõistetud vangi ja 200 meremeest ning tasandikele
Ilmneb kohalikke kultuurierinevusi, eriti ida- ja kaguranniku ning sisemaa vahel. 1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjarannikul ning viisid koju tagasi teate, et maa on kasutu ja elamiskõlbmatu. Tõenäoliselt arvasid nad seda põhjaranniku kuuma ja niiske kliima tõttu ja teisest küljest on läänerannik kaetud peamiselt suurte kõrbetega. Esimene inglane, kes Austraaliasse jõudis, oli W. Dampier, kuid James Cook´i uurimisretked lõunarannikule 1770. aastal olid tunduvalt suurema tähtsusega. Cook leidis seal eest mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Teda hämmastasid suured kummi- ja rohtpuud ja erivärviliste õitega põõsad. Oma maabumiskoha nimetas ta Botany Bay'ks. Varsti pärast seda, 1788. aastal, saabusid Botany Baysse 700 sunnitööle mõistetud vangi ja 200 meremeest ning tasandikele tänapäeva Sydney kohal rajati esimesed asulad.
aastate vanuseid traditsioone. 1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjarannikul ning viisid koju tagasi teate, et maa on kasutu ja elamiskõlbmatu. Tõenäoliselt arvasid nad seda põhjaranniku kuuma ja niiske kliima tõttu, mida valgenahalised eriti hästi ei talu. Teisest küljest on läänerannik kaetud peamiselt suurte kõrbetega. Esimene inglane, kes Austraaliasse jõudis, oli W. Dampier, kuid James Cook´i uurimisretked lõunarannikule 1770. aastal olid tunduvalt suurema tähtsusega. Cook leidis seal eest mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Teda hämmastasid suured kummipuud ja rohtpuud, mille õied meelitasid ligi tillukesi nektarist toituvaid papagoisid ja erivärviliste õitega põõsad. Oma maabumiskoha nimetas ta sealse rikkaliku taimestiku järgi Botany Bay'ks. Varsti pärast seda, 1788. aastal, saabusid Botany
Brasiilia ajalugu Praeguse Brasiilia maa-alade algsete asustajate hulka kuulusid ka Arawaki ja Caribi hõimud põhjaaladel ja Tupi-Guarani hõimud idas ja Amazonase jõe orus, Ge ja Pano hõimud muude aladel. Need hõimud olid enamuses rändrahvad, kes elatusid jahipidamisest, korilusest ja lihtsast põllumajandusest. Hõimud, kes elasid eraldatud aladel suutsid säilitada oma elutraditsioonid kuni 20. sajandi lõõpuni, kui nende eksistentsi ähvardasid lähenevad piirid. Euroopa uurimisretked ja varajane asustumine Hispaanlasest maadeuurija Vicente Yáñez Pinzón oli esimene teadaolev eurooplane selles piirkonnas, kus praegu asub Brasiilia. Kui ta maabus lõunarannikul 26. jaanuaril 1500, triivis ta järgnevalt põhjapoole kuni Orinoco jõe suudmeni. Avastatud territoorium langes piiridesse, mis olid Tordesillase lepinguga 1494 aastal, Hispaania ja Portugali vahelise lepinguga, lubatud Portugalile. Ilmselt selle pärast ei teinud
Ecuador, Peruu ja Boliivia, 1810 (1818) Tsiili ja Argentiina (Jose de San Martin). Hispaaniale jäi ainult kolm peamist koloniaalvaldust- Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinid. Kuubast sai Hispaaniale kõige tulusam koloniaalvaldus. Portugal kaotab Brasiilia. Koloniaalse ekspansiooni uus etapp 1760-1860 ja Suurbritannia: Austriaalia (Cook, Botany Bay, Uusmeremaa), Esimene inglane, kes Austraaliasse jõudis, oli William Dampier, kuid James Cooki uurimisretked lõunarannikule 1770. aastal olid tunduvalt suurema tähtsusega. Cook leidis seal mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Teda hämmastasid suured kummipuud ja rohtpuud, mille õied meelitasid ligi tillukesi nektarist toituvaid papagoisid, ja erivärviliste õitega põõsad. Oma maabumiskoha nimetas ta sealse rikkaliku taimestiku järgi Botany Bayks. Varsti pärast seda, 1788. aastal, saabusid
annaabi.ee 
