Sven Hedin, rootsi maadeavastaja
poole nihkunud olevat. [1]
Talvitanud Khotanis, suundus Hedin 1896. aasta juunis üle Tiibeti põhjapoolsete
servamäestike Tiibeti kiltmaale. Selle läbis ta lääne-ida suunas Kukunori järveni. Kogu reisi
vältel ei unustanud ta ala kaardistamist. Läbis ka Tiibeti idapoolsed ääremaad ja Gobi
lõunaosa. 2. märtsil 1897. Aastal jõudis Pekingi [2] ja sealt Siberi kaudu sama aasta mais
tagasi kodumaale. [1]
Hedin kogus selle esimese eduka uurimisreisiga suure kuulsuse, mida kinnitas rida menukaid
ettekandeid Euroopa suurimates teaduslikes keskustes. Õhinaga ostetavate ja loetavate
reisikirjelduste abil lõi ta rahalise aluse teise reisi jaoks, mida alustas juba paari aasta pärast
1899.a. juunis. Ta alustas taas Kasgarist ja tahtis võtta põhjalikumalt käsile neid maid, millega
oli eelnevail teekonnil tutvunud. Ta kaardistas üksikasjalikumalt Tarimi jõe jooksu, uuris Lop-