Füüsika ja meditsiin Füüsika ja meditsiin tunduvad peale vaadates olema kaks väga erinevat ala. Füüsika kujutab endast loodusteadust, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes. Meditsiin on seevastu rakendusbioloogia haru, mis uurib inimese tervist. Kui neid kahte ala võrrelda tunduvad nad täiesti erinevad, kuid tegelikult on meditsiin alguse saanud füüsikast. Füüsika üheks uurimisprojektiks on meditsiin. Füüsikud on leiutanud ja leiutavad meditsiini valdkondadesse aina uusi ja uusi tehnoloogiaid, mille abil saavad arstid inimesi ravida. Tänu füüsikale on meditsiinis kasutusel näiteks laserravi, ultraheli, prillid, kiiritus ja röntgen. Füüsikute leiutatud lasertehnika abiga saame me sooritada ravi-ja ilu protseduure. Tänu laserravile saame me eemaldada oma näost aknearme ja põletikulisi komedoone.
Soovituslik on määrata oma sihtide arvu piiriks 3 või 4. Uurimuse põhjendus ja kontekst (ja siis?) antud osa peaks pakkuma veenva argumendi, miks pakutav uurimus on vajalik ning kuidas see seostub professionaalse kontekstiga. Iga uurimuse ettepaneku puhul peaks põhjendus olema lakooniline. Hea põhjendus peaks näitama, et sul on elujõuline ja asjassepuutuv uurimuse ettepanek, mida saab edasi arendada realistlikuks uurimisprojektiks. Tööplaan: Projekti ulatus peaks olema selgete parameetritega. Tööplaan peaks hõlmama uurimisprojekti strateegilist ülevaadet, kus on olemas sihtidega seotud põhilised verstapostid. Tuleks määrata teatud tööosade alguse ja lõpetamise tähtajad ning ka verstapostid projekti edenemise hindamiseks. Tööplaan peaks sisaldama üldise metodoloogilise lähenemise ja eelduste kirjeldust. Tööplaani põhiosa peaks kirjeldama, kuidas projekti sihid plaanitud
annaabi.ee 
