Kurt Lewin
lõpetamata ülesannet mäletatakse kauem kui lõpetatud ülesannet. Sarnane Freudi
mõttega, et soovid jäävad seniks, kui need saavad rahuldatud.
Lewin ütles, et ta ei suuda mõelda produktiivselt, kui ta ei räägi teistega. See
mõtlemine-läbi-rääkimise lähenemine pani Lewinit avastama gruppi nimega
Quasselstrippe ("chatter line"). Quasselstrippe diskussioonid olid avatud, ilma kriitikata.
Igaüks võis rääkida ja kõiki julgustati seda tegema. Tavaliselt räägiti uurimisplaanidest
või uurimustulemuste tõlgendamisest.
Quasselstrippe näitas, et uurimus on sotsiaalne protsess, mis vajab diskussiooni. Inimesed
käisid jätkuvalt diskussioonides iga nädal ning ootasid järgmist kohtumist.
Lewin töötas teistega rääkides. Ta organiseeris Quasselstrippe gruppe igas
ülikoolis, kus ta õpetas. Lewin uskus, et looming on pigem sotsiaalne protsess kui
indiviidi pingutus. Kurt Lewin mitte ainult ei õpetanud grupi kommunikatsiooni, vaid ka
annaabi.ee 
