Nõukogude Eesti külma sõja ajal
Aigi Rahi-Tamm, Meelis Saueauk „Nõukogude julgeolekuasutuste Stalini-aegseist
ülekuulamisprotokollidest“ analüüsivad ülekuulamisprotokollide eripära. Toimikutes käsitletakse
arreteeritute ja süüdimõistetud juhtumid. Arreteeriti tavaliselt Saksa okupatsiooni võimudega
koostööd teinud isikuid, Omakaitse liikmeid, Eesti Vabariigi, kui ka Saksa politsei ja
sõjaväeteenistuses olnuid isikuid, desertööre, kodanlikke natsionaliste. Uurimisosakonnas
töötasid põhiliselt NSVLiidust saadetud julgeoleku ohvitserid. Arreteerimisele oli eelnenud
informatsiooni kogumine, mille alusel vahistati isik. Uurimuse käigus küsiti sõprade, tuttavate ja
töökaaslase kohta, millised on nende poliitilised vaated, millistesse erakondadesse,
organisatsioonidesse nad kuulusid, kuidas suhtuvad nõukogude korda, kus elavad praegu jne.
Ivo Juurvee „Totalitaarse reziimi eriteenistuse kirjastustegevusest Eesti NSV KGB näitel“