Kirjandussemiootika
seletus võib olla mõistmisele vajalikuks eelastmeks. Aga enamikul juhtudel on
luuletuse mõistmiseks vajalikum püüda hoomata selle sihte, selle entelehhiat.
Kriitikavorm, kus liigne toetumine põhjuslikele seletustele on suurimaks
ohuks, on võib-olla kriitiline biograafia, eriti kui elulookirjutaja täiendab oma
teadmisi välistest asjaoludest psühholoogiliste oletustega sisekogemuse vallas. Kriitik
või biograaf, kes pole õppinud ja praktiseeriv psühholoog, vaid rakendab oma
uurimisobjektil üksnes psühholoogide kirjutatud raamatute lugemisest omandatud
analüüsioskust, võib asjad veel rohkem sassi ajada.
Küsimusele, kui palju luuletaja kohta käiv teave aitab mõista tema luulet,
peaks vastama iga lugeja ise ning igal konkreetsel juhul eraldi. Uurijad pakuvad välja
teooriaid meistrite loomingu seletamiseks, lahates nende eraelu. Lugeja seisukohalt
tekib aga küsimus: on sel tähtsust? Liiga palju informatsiooni luuletuse