Okeanograafilised uurimislaevad uurivad vee füüsilisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi, atmofääri ja kliimat ning võtavad veeproove erinevatest sügavustest. Kalanduslik uurimistöö: Kalalaevadel on platvormid, mis suutelised pukseerima erinevaid kalapüügivõrke, koguma planktoni ja veeproove erinevatest sügavustest ja kandma akustilist kalaotsimise varustust. Kalanduslikud uurimislaevad on tihti sarnase ehitusega nagu kalapüügilaevad, ainus erinevus on selles, et uurimislaevadel on rohkem ruumi laborite ja varustuse jaoks. Mereväeline uurimistöö: Mereväe uurimislaevad tegelevad allveelaevade ja miinide tuvastamisega, sonari- ja relvakatsetega. Polaaruurimistöö: Polaaruurimislaevad on kujundatud olema samaaegselt ka jäälõhkujad, et paremini tegutseda polaarvetes. Nende laevade ülesannete alla käib ka Antarktika uurimisjaamade varude täiendamine. (http://en.wikipedia.org/wiki/Research_vessel) 4 2
Kaldaradarid töötavad Doppleri efekti abil ja annavad andmetena hoovuse kiiruse, suuna ning laine kõrguse. Radaritel on hea ajaline ning horisontaalne lahutus, kuid siiski on nende alad piiratud ning mõõdistavad ainult pinnahoovuseid ja laineid. (Liblik, T. 2010) 5.2 Ferrybox operatiivmõõtmised 9 Ferrybox seire all mõistetakse regulaarliinidel kasutatavat läbivoolumeetodil põhinevat automaatset mõõtmis- ja proovikogumissüsteemi. Uurimislaevadel on merevee läbivoolusüsteemi kasutatud alates 1960. aastatest. Läänemeres paigaldati esimene selline automaatne mõõtmissüsteem 1990. aastal reisilaevale “Georg Ots“, mis sõitis Soome lahes Tallinna ja Helsingi vahel. Eesti Mereinstituudi osalusel, koostöös Soome mereuuringuid teostavate laboritega alustati Ferrybox seirega 1997. aastal ja 2000. aastast on see Eesti riikliku seireprogrammi rannikumere seire üks osa. Kuni 2003. aastani toimus kogutud
annaabi.ee 
