Valgevene riigikaitse aluseks on maavägede 2 armeekorpust, Läänepiirkonnas, staap Hrodnas ja Loodepiirkonas, staap Barysas, lisaks regulaarvägedele on Valgevene kaitsejõudude koosseisus ka territoriaalsed kaitseväed, mis on relvajõudude reserviks, mis mobiliseeritakse sõja alguses. Sisejulgeolek Valgevene sisejulgeolekut tagavad asutused on: Valgevene Julgeolekunõukogu, Valgevene Vabariigi Riiklik Julgeoleku Komitee, Riiklik Majanduskuritegude Uurimiskomitee, Riigikaitse Peavalitsuse Presidendi Julgeolekuteenistus ja Valgevene Siseministeeriumi riigi juhtkonna valveteenistus (""). Valgevene Tollikomitee, Riigikontrollikomitee jaRiiklik Piirivalvekomitee. Rahvastik 2007. aasta 1. juuli seisuga oli Statistika- ja Analüüsiministeeriumi andmetel rahvaarv 9 698 100 inimest. 2009. aasta rahvaloenduse andmeil oli Valgevene rahvaarv 14. oktoobri seisuga 9 503 807 inimest. Valgevenelased moodustasid 83,7%
Samas soovisid ka Churchill ja Attlee teha midagi õnnetute juutide heaks ning ühtlasi saada ameeriklastelt toetust oma Lähis-Ida poliitikale. (Calvocorezzi 2009, 385) Truman, kes toetas juute rohkem sõnades kui tegudes, nõudis, et inglased lubaksid Palestiinasse 100 000 juudi 20 põgenikku. See ei vastanud inglaste huvidele, seega asjade venitamiseks ja arutamiseks moodustati kuuest inglasest ja kuuest ameeriklasest koosnev Anglo-Ameerika Uurimiskomitee (AAC), kes hakkas juudi põgenike küsimusega tegelema. Mais 1946 jõudsid nad otsusele lubada maale 100 000 uut põgenikku, hüljata Palestiina jagamisplaan, leevendada juutide maaostutingimusi ja lubada ka edaspidist immigratsiooni. (Harms 2008, 89) Palestiinas elavad juudid olid muutunud tugevamaks ja kogesid lausa lühiajalist majanduslikku õitsengut. Samasugust tõusu elasid läbi ka ümbritsevad araabia riigid, kes 1944
annaabi.ee 
