Eesti loomastik
Sajandi teisel poolel tekkis
uus uurimiskeskus Tallinnas Eestimaa Provintsiaalmuuseumi näol (1864). Tartu Ülikooli
muutumise järel rahvusülikooliks algas ka Eesti loomastiku süstemaatilisem uurimine.
Selgrootute uurimisel on eriti suuri teeneid Wilhelm Petersenil, Hans Kauril, Johannes
Piiperil, Harald Habermanil, selgroogsete uurimisel Juhan Aulil, Mihkel Härmsil, Heinrich
Riikojal, Eerik Kumaril.
Teise maailmasõja järel said peamisteks uurimiskeskusteks Tartu Ülikooli kõrval Eesti NSV
Teaduste Akadeemia Bioloogia Instituut (ja 1952 sellest eraldunud Zooloogia ja Botaanika
Instituut). Endise Eestimaa Provintsiaalmuuseumi kogudest loodi Tallinnas asuv Riiklik
Loodusmuuseum.