Karjalased
suudavad lastele õpetada kodumurret. (Uibopuu, 1984)
Karjala keele süstemaatilist uurimist alustati suhteliselt hilja, umbes 100-aastat tagasi, kui
Soome teadlased Arvid Genetz ja Heikki Ojansuu hakkasid karjala keelematerjali koguma.
Hiljem on seda tööd tõhusalt jätkanud J. Kujola (päritolult karjalane), A.Turunen, P.Virtaranta.
Praegu on Soomes teoksil paljuköiteline karjala keele sõnaraamat. NL-s on tähtsaks karjala
keele uurimiskeskuseks 1930. aastaist peale olnud Petroskoi. Seal on 1990. aastal ilmunud
aunusekarjala sõnaraamat, tegemisel on tverikarjala sõnaraamat. (Uibopuu, 1984)
8
4. Arvukus
Karjalas elavad inimesed moodustavad soome-ugri rahva, kelle rahvaarv väheneb tohutu
kiirusega: 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli karjalasi 60 815. Aastal 2002 oli neid 93 444
– neid on vähemaks jäänud 34,9% võrra. 1989. aastal oli karjalasi 124 921, seega on