Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid
osooniaugu sündi, ei pööratud vajalikku tähelepanu. Osa süüd on arvatavasti ka kabinetirutiinist
tingitud programmeerimisvigadel. "(E.Kyrö, 1993, lk 3,4)
1991 aastal Colorado ülikoolis koostatud arvutimudel viitas kolmandiku osooni kadumisele
Antarktika kohal. See muutis tõsiseks nii atmosfäärifüüsikute kui ka poliitikute suhtumise. Tõsist
tähelepanu hakati p öörama varasematele mõõtesarjadele. E.Kyrö(1993) andmeil leiti kõigist umbes
40-st Antarktikas asuvast uurimisjaamast üle 30 aasta pikkusi vaatlussarju, kus oli selgelt näha
osoonikihi olukorra pikaajaline muu tus.
Kävitati EASOE (European Arctic Stratospheric Ozone Experiment), milles osaleb 250 uurijat 17
erinevast riigist. Nende käsutuses on 3 erilennukit. Umbes 50 piimvalget õhupalli tõstavad igaüks
40 kg mõõteriistu kuni 35 km kõrgusele(seal on pallide kubatuur 100000 kuupmeetrit). Põhja
Rootsist Kirunast startisid geofüüsikalised uurimisregatid. Kokku kulutatakse projektile EASOE 40