Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
kallale asumist endale selgeks teha. Võibolla leiame uusi seoseid avastades hoopis
erilise, uue lähenemisviisi, põhjendades kindlasti oma valikuid, kui mingit ajastut
etappideks jagama hakkame.
Vaadeldes ükskõik mis nähtust arenevana, muutuvana, tekib alati küsimus, kuidas
luua sellist süsteemi, mis need muutused kõige paremini esile tooks ja neid ka
seletada aitaks. Periodiseerimise küsimus on metodoloogilisest seisukohast
põhimõttelise tähtsusega. Sageli sõltub sellest uurimisaspekt ja käsitlusviis, samuti
võib probleemi asetus ja meetod omakorda määratleda, kas ja millist periodiseeringut
kasutatakse.
Periodiseerimine ajalooteaduses loob süsteeme, kuid iseenesest ei eeldata
periodiseerimise põhjendamist, kuna seda peetakse enesestmõistetavaks. Kui aga
küsida, mida kujutab endast periood ajaloo uurimuses, mis on selle funktsioon,
millega saame määratleda perioodide piire, millised elemendid seovad üht perioodi