Folkloristika alused
pärimusliku ajaloo uurija teekond on vastupidine: ta lähtub jutustatavast loost, mille "taha" asetab ta
uurimise käigus ajaloolise konteksti;
3) suuline ajalugu eeldab suuliste intervjuude uurimist, pärimuslik ajalugu kasutab pigem kirjalikke tekste
(kas suuliste küsitluste, vestluste kirjapanekuid või kirjalikena loodud teemajutustusi);
4) suulise ajaloo uurimisel keskendutakse lähiminevikule, pärimusliku ajaloona uuritakse mh kaugema
minevikuga seotud mälestusi (kuna uurimisallikatena kasutatakse ka varasemaid mälestustele tuginevaid
üleskirjutusi);
5) suulise ajaloo dokumendi (intervjuu) loomisel teadvustatakse kahe autori (intervjueerija ja
intervjueeritava) olemasolu. Neil mõlemal on tõlgendusõigused, mis pannakse paika juba teksti loomise
hetkel. Pärimusliku ajaloo allikate loomisel püütakse välistada kahest autorsust (absoluutselt ei ole see
võimalik)