seas. Sellest perspektiivist vaadatuna, on metsandusel kõrgelt negatiivne mõju teistele hinnatud maakasutusviisidele, koos kaevandamise ning paisjärvedega. Uurimistöö fookuses oli uurida, kas CLC2000 andmebaas oli sobilik ÖT uurimiseks. Lisaks uuriti teiste allikate maakasutuse ning maakatte andmete kättesaadavust. CLC2000 andmebaasil on hea katvus enamikes Euroopa riikides, ning on seetõttu usaldusväärne ÖT uurimisallikas. CLC2000 ei olnud aga väiksema skaala uurimisel nagu näiteks teedevõrgustik enam piisav. Infot teede kohta andis Finnish National Survey. Kokkuvõte Uurimus näitab, et andmete puudus ei tohiks ÖT uurimisel takistuseks olla. Erinevate materjalide läbitöötamine on väljakutse, kuid pikemas perspektiivis on see ka vajalik. Eri regioonide ÖTde uurimiseks tuleb kasutada erinevaid indikaatoreid, ning oluline on identifitseerida erinevaid probleemide allikaid
hooneid, maastikke, linnu, tema Eesti joonistused on raamatuna välja antud (1742-1823). Euroopas on kunstiteoseid palju rohkem kasutatud maastike uurimisel keskaegne Euroopa, sellest on säilinud palju rohkem ja seetõttu on ka joonistatud palju rohkem (palju seda kunsti üldse Eesti maastikul oli?). Keskaegne Euroopa oma kultuuritasemelt oli tunduvalt kõrgem ülikoolid jne. Kunst võib olla tegelikult hea uurimisallikas ka maastikuajaloo seisukohast. Rahvaluule Koguti kokku 19.sajandi 2.poolel. Hurt on peakangelane, kuid kogujaid on ka rohkem ja hilisemad. Säilitatakse ERM-i Eesti Rahvaluule Arhiivis. Kogutakse juurde kogumine pole lõppenud. Mis võib maastike sisukohast huvitada kohapärimust võetakse kui maastikke väärtustavat infot. Kohamuistendid on viited ajaloolistele paikadele. Rahvapärimus on 6
annaabi.ee 
