" [Trinity, A. 2007] Sissejuhatus Juba referaadi pealkiri on intrigeeriv, eriti just selles mõttes intrigeeriv, et see viiks justkui kimbatusse. Teatud määral viibki, aga püüame sellest kimbatusest jagu saada. Selleks ongi see töö koostatud. Probleemid algavad juba raamatu pealkirja tõlkimisest, sest originaalpealkiri ,,Essee inimesest" tundub soblikum kui ,,Uurimus inimesest". Keegi on kunagi öelnud, et inimene on uurimatu. Samuti nagu Jumalgi on uurimatu. Ja teine probleem sisaldub käesoleva referaadi pealkirja esimeses pooles: kumba varianti ikka eelistada ,,Mis on inimene?" või siiski ,,Kes on inimene?" Mis? ja kes? küsimustega jäävad tänapäeva Eesti algklasside lapsed väga tihti jänni, kui loodusõpetuse tunnis tuleb liigitada ,,tuli", ,,kivi", ,,taim", ,,puu", ,,vesi" jne. elusasse või elutusse lahtrisse (kategooriasse). Ja jänni ei jää mitte ainult lapsed, vaid ka nende
headuseks ja kurja võitmiseks. Seepärast ei sarnane see "headus" Jumala absoluutsele headusele ega armastusele, kuna Jumal on püha. Jumala armastus pole filosoofia. Jumalal on jõud, millest kristlane saab ühe osa ja püsib usus mitte oma jõust, vaid Jumala jõust, väe abil ning võidab ära kurja. Kristusel on ka lahendus kurja võitmiseks. Taoismis on jumal määramatu, piiritu, nimetu, olematu ja uurimatu, kuid on siiski olevus (panteism). Kristuses on Jumal kõikvõimas, kuid tema jõud on piiratud tema tarkuse ja sõnaga. Seega Jumal on piiratud tema tahtega, ja iseloomuga, mis on headus ja pühadus. 6 Tao (Dao) on duaistlik jõud, mis koosneb kahest osast: Yang soojus, mehelik jõud ja Yin külm, naiselik jõud. Kristuses on vaid üks kandev jõud, see on Püha Vaim. Sealjuures Yang