August Gailit ja Anton Hansen Tammsaare - õpimapp
liiga üldised. Ja ometi on . H. Tammsaare loomingu tähtsaim osa avaldunud dialoogides.
Kas ei haiguta siin teatud lahkkõla kütuste ja laituste aluse käsituses? Kas ei ole hinnatud .
H. Tammsaare stiililisi omadusi liiga palju üldteoreetilistest vaatekohtadest ja liiga vähe tähele
pandud seda paratamatut sidet, mis on . . T. sisuliste väärtuste ja näivate stiililiste
mitteväärtuste vahel? Paistab, et . . T. looming pakub ses mõttes veel küllalt võimalusi
teravale uurijasilmale ja et sel teel saavutatakse ka kirjaniku sügavamat mõistmist. Käesolev
sõnavõtt ei asu aga neid küsimusi lahendama, vaid jälgib üksnes üht kitsast joont . . T.
romaanide ja pikemate jutustuste ehituses; seejuures aga jõuame omajagu üllatavale
tulemusele: . . T. on teinud sellel stiililisel joonel läbi üsna suuresammulise arengu, mis on
ilmses vasturääkivuses käibiva vaatekohaga, nagu oleks . . T. stiililiselt ikka üks ja sama.