elektrivool. See nähtus avaldub selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Juhtmes tekkinud elektrivoolu nimetatakse induktsioonvooluks. Selle füüsikalise suuruse avastas inglise füüsik Michael Faraday 29. augustil 1831. aastal. Oma uuringuid alustas 1822 aastal ja tal kulus oma eesmärgi teostamiseks ligi 10 aastat. On olemas isegi legend, et ta kandis taskus traadijuppi ja magnetit uurigute algusest lõpuni. Kuid tegelikult soovis ta tõestada ,et kui Oerstedi ja Amperei poolt avastatud elektrivoolu magneetiline toime peabk esinema ka vastupidiselt. Ehk kui elektrovool tekitab magnetvälja, kas siis ei võiks magnetvälja abil tekitada elektrivoolu. On olemas kolm viisi kuidas kuidas magnetvälja abil elektrivoolu tekitada. Esiteks kui juhet pikki magneti harusid liigutada, näitab galvonomeeter voolu olemasolu juhtmes ja vool kestab seni, kuni juhe liigub.
Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis väljendub reversiibelse obstruktsioonina. Õhuteede obstruktsioon võib mööduda iseeneslikult või ravi tagajärjel. Üldjuhul on obstruktsioon reversiibelne, kuid raskematel kroonilise astma haigetel täheldatakse pöördumatut obstruktsiooni subepiteliaalse fibroosi tõttu. (KOK 1997) 2.2. Epidemioloogia Astma kumulatiivne esinemissagedus elanikkonna hulgas on 26% (Eestis ca 0,5% kogu elanikkonnast), paljude uurigute andmeil esinemissagedus kasvab. Astmat esineb rohkem väikestel lastel ja üle 40-aastastel. (Üldarsti 1999) 2.3. Riskitegurid Kõige levinumaks astma ägenemise riskiteguriks noorte ja laste hulgas loetakse ülemiste hingamisteede viirusinfektsioone. Viiruste poolt põhjustatud ülemiste hingamisteede põletikud käivitavad sageli astmahaigetel lastel haigushoo ning enamasti ei saa viirusinfektsioone vältida. (K. Vijar 2005)
annaabi.ee 
