Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele.
kirikuarhitektuuris. Tuntuimaks ehitiseks peetakse
Londonis asuvat parlamendihoonet (1840-65). Eestis esindavad n-t mitmed mõisahooned (Alatskivi
mõis, Sangaste loss) ja kirikud (Tartu Peetri kirik).
neorenessanss, renessansist lähtuv historitsismi suund, mis oli populaarne 19.sajandi keskel. Leidis
rakendamist eriti pangahoonete arhitektuuris ning sisekujunduses.
neorokokoo, rokokoost juhinduv, 1830.-60. a-tel levinud enamasti sisekujunduse ja tarbekunsti
suund. Interjööri uumilahendused olid harmoonilised ja elegantsed, neis taotleti hubasust.
Iseloomulikud aksessuaarid olid ristpistes tikitud padjad. Tuntuim neorokokoolik interjöör on Viini
Palais Lichtensteinil (1842-47)
uusbarokk e. neobarokk oli baroki vorme taaskasutav stiilisuund 19. saj., mis sai alguse
Prantsusmaalt (Louvre'i juurdeehitus 1852-68; Pariisi Grand Opéra 1861-74, arh. C. Garnier) ja levis
19. saj. viimasel kolmandikul pompöösse esindusstiilina mujale Euroopasse (Riigipäevahoone Berliinis