Tõde ja Õigus II Terve tekst
mind titaks. Ütlevad ja nõnda on nad vastutusest lahti. Aga kui poisid laiali sõidavad, siis
võtavad nad mu muidugi käsile, sest siis leidub neil ka minu jaoks aega -- pakivad mu sisse ja
viivad mu sinna tagasi, kust ma omapead plehku pistsin. Aga olgu! Hea seegi, kui nad nõndagi
must pisut välja teevad. Kui te teaksite, kui üksinda ma olen! See on mõnikord otse hirmus!
Vahel oleks mul nagu mõnest vanast mööblitükist, seinast, toa- või uulitsanurgastki rohkem kui
inimestest. Aga seda ütlen ma ainult teile, pidage seda meeles. Olete teie ka midagi selletaolist
tunnud? Olete?"
,,Kui teie seda nõnda räägite, siis näib, nagu oleksin," vastas Indrek. ,,Mina ka, kui igatsen koju,
ei mõtle niipalju inimesi kui asju või kohti: puid, põõsaid, mõnda vana aeda või mulku aia sees,
kust oled nii palju üle roninud, kägisevat väravat, mida lugemata hulk kordi avanud. Ja teate,