"uuletused" - 1 õppematerjal

Luulekogu analüüs . Betti Alver "Tuju"

lõpetas ta aastal 1924. Lisaks õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Pärast õpinguid oli ta vabakutseline kirjanik Tartus. Värsse hakkas ta avaldama 1931-st aastast. Tema tuntumad luulekogud on Tolm ja tuli, Eluhelbed ja Korallid Emajões. 1940ndate teisel poolel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsamaks tõlkeks on Aleksandr Puskini ,,Jevgeni Onegin". Analüüs Betti Alveri teos ,,Tuju" on valminud 1976 aastal. Osad uuletused on aga valmis vorbitud juba aastatel 1936, 1939 jne. Kirjutatud on väga süngeid ja sügavamõttelisi luuletusi. Palju on väljendatud tundeid ja inimeste suhteid. Kindlaid zanrieelistusi pole otseselt. Esineb sonette ja on isegi üks pikem ballaad . Meeleolult on luuletused nukrad, mõtlikud ja sünged. Mõtlikumad neist on ,,Eluhelbed" ja ,,Suurest haardest" . Kirjanik on eelistanud kirjutada vabavärsilisi luuletusi. Mõni luuletus on ka riimiline, ning vormistatud paarisriimi.