pruugi minna. Lisaksin omast kogemusest Tallinna Ülemiste keskuse juures jõulude ajal toimunud trikist, kuna arvan, et tegu oli väga lihtsa petekaga. Nimelt keskuse ukse ees seisis putka, kus vorbiti kaneelirulle, sellest paremal putka, mis oli suletud ja sellest omakorda paremal putka, kus müüdi suitsuliha ja toormoosi. Lugu algas sellest, et poest väljudes astusin putkale ligi ja ostsin kolm kaneelirulli, raha ära maksnud mainis müüja, et temal ahi peab veel 7 minutit uugama enne kui pirukad valmis on ja mis te arvate mis ma nüüd tegin? mul oli seitse minutit vaba aega ja otse loomulikult ma läksin selle lihaputka ette, uurisin ja puurisin, lõpuks suutis müüja mulle 35 euro eest umbes terve seajala maha parseldada plus veel karbi toormoosi. Enesele imestuseks olin ma veetnud lihaputka ees umbes 10 minutit. Samas saiad olid valmis, läksin neid kõrvalputkajuurde ära tooma. Järgmine päev samas kohas saiakeste putkast
kui juhatuse liige hakkab selles ise elama). + Juhatuse liikmete informeeritus: (jurist peaks mõtlema, et kui lepingut ei täideta, kuidas raha tagasi saada) oleks pidanud põhjendama. Mingi normaalne ellujäämisinstinkt peaks alles jääma. - Teise mõistliku juhatuse liikme käitumine samas olukorras: (ei teeks; ei ole mõistlik panna 70k€ uugama lootuses, et teine pool miskit teeb. Tagatisega müük on väga tavaline äritegevuses, aga ta ei tundnud nii suure tehingu puhul teist lepingupoolt, see ei ole normaalne. Lähisugulase asutatud ühing võib tekitada kahtlusi kokkumängu osas, aga lojaalsuskohustuse rikkumiseks on vaja rohkem kui ainult seda, et tegid sugulasega äri. ON vaja ära näidata, kuidas keegi kasu või kahju sai. Kui nt JL oleks osa raha lõpuks