Albert Camus "Võõras"
Nagu polekski ema vahepeal surnud. Teda
ei huvitanud ka see, kus Marie käis, ta oli ükskõikne. Mersault on mees, kellel
puudub igasugune huvi asjade ja nende käigu vastu. Samuti kui teda kohtus
küsitleti. A ei olnud millegi vastu ja andis napisõnalised vastused. Tundus nagu
teda ei huvitakski, mis temast edasi saab.
Vanglas viibides oli Mersaultil aega oma elu üle mõelda. Seal olles mõtles ka ta
ühel ööl oma emale. Ta arvas, et mõistab miks ema tahtis enne surma
uuestialgamist. Ema oli tundnud end vabanenuna ja valmis kõike uuesti läbi
elama. Mersault arvas, et mitte kellelgi ei ole õigust teda taga nutta. Sel ööl
tundis ka Mersault, et on valmis kõike uuesti läbi elama. Ta avas end esimest
korda maailma hellale ükskõiksusele. Ta tundis, et selline maailm on nii tema
sarnane, nii vennalik. Ta leidis, et on olnud õnnelik ja on seda ikkagi.
,,Selleks, et asi oleks täielik, selleks, et ma ennast vähem üksildasena tunneksin,