Biootilised ja abiootilised häiringud - nende registreerimine Eestis ja mujal
maastiku, kui ka ökosüsteemi tasandil. Looduslikud häiringud on seega kõigis metsa
ökosüsteemides võtmeprotsessiks. (Lindenmayer jt 2002) Kuna suktsessiooni tagajärjel
tekivad uued ja paremad kooslused.
Tavaliselt suudab mets ka pärast suuri häiringuid ise taastuda, kuid see on vähem tajutav, sest
loodulike protsessidena on taastumine enamasti aeglane ja ebaühtlane ning selliselt taastuv
mets ei ole inimesele sageli enam majanduslikult huvipakkuv. Tormile järgnev
uuenemisperiood haarab paljusid aeglaselt kulgevaid protsesse: ala rohtumine, põõsaste ning
puude juure- ja kännuvõsude tekkimine, lamapuidu lagunemine, heitepuude juurestikuaukude
täitumine säilinud puudel viljade teke ja seemnete levimine ning seemnest noorte lehtpuude
tekkimine ja kasv, mille ajaintervalli pärast järgneb kuuse teke lehtpuude alla. (Laas jt 2011)
9
Kasutatud kirjandus
Aastaraamat METS 2010. Keskkonnateabe keskus. 2012. Tartu